Stendinäitus „Arheoloogilised uuringud Eestis 2022“ avatakse Põltsamaa Lossis, Meistritemajas 7. juulil. Eesti Arheoloogide Liidu koostatud näitus kajastab möödunud aasta välitööde olulisemaid tulemusi kõikjalt Eestist.
Kell 15.00 esineb Meistritemajas rokokoosaalis teemat tutvustava ettekandega „Arheoloogiapärand, selle kaitse ja hoid – kellele ja miks?“ Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator ning Eesti Arheoloogide Liidu esimees, arheoloog Ulla Kadakas.
Kell 15.45 toimub näituse avamine.
Loeng ja avamisüritus on kõigile huvilistele tasuta!
Näitus jääb avatuks 11. augstini ja sellega saab tutvuda E-P kl 10-18
2022. aastal esitati Eestis arheoloogiliste uuringute tegemiseks 220 teatist. Uuringuteatisi esitas 30 arheoloogi, kõige rohkem välitöid tehti Tallinnas ja Harjumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Sarnaselt eelmistele aastatele oli ka 2022. aastal valdav enamus arheoloogilistest välitöödest seotud päästeuuringutega – viimased seostuvad enamasti ehitustegevusega, lisaks uute hoonete rajamisele ja olemasolevate korrastamisele toimub oluline osa päästeuuringuid torustike ja maakaablite ehituse tõttu; valdava enamiku nendest korraldavad arheoloogilisele uurimisele spetsialiseerunud erafirmad. Arvuliselt on aasta-aastalt u 2/3 kõigist uuringutest järelevalvetööd ja 10–15% eeluuringud, seega on ulatuslikumal alal toimuvaid uuringuid arvuliselt suhteliselt vähe. Suuremahulisimad kaevamised toimusid Tallinnas Lootsi tänaval, kus ehitusel tuli välja keskaegse laeva vrakk (OÜ Muinasprojekt). Mõõtmete poolest on laev üks suurimaid keskaegseid vrakke, mis viimasel ajal Euroopas leitud ning tänaseks on vrakk edasiseks uurimiseks Meremuuseumisse viidud.
Lisaks vraki uuringutele on näitusel ülevaade ka Tallinna Niguliste kiriku ümbruses ning Toompeal Toom-Kooli 15 hoone keldrites tehtud uuringutest. Tartus uuriti linnamüüri Emajõe poolsele küljele jääva vallikraavi täitekihte. Samuti toimus mitmeid suuremahulisi uuringuid Narvas, kus toimus töid nii bastionaalvööndis (OÜ Arheograator, OÜ Tõrvajõe) kui ka raekoja ümbruses (OÜ Tõrvajõe). Keskaegsete linnuste ja linnusevaremete korrastamisega seostuvad Viljandis, Tarvastus ja Kuressaares aset leidnud päästetööd.
Arheoloogilisi maastiku-uuringuid (leireid) toimus 2022. aastal viis ja probleemuuringuid kümme – viimaseid korraldavad valdavalt ülikoolid, väiksemal määral ka muuseumid. Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) teostas uuringuid Lihulas ning koos Heiki Valguga (TÜ) uuris ka Saastna kabeli varemeid. Ajaloolise Läänemaaga seostuvad Mati Mandeli (SA Eesti Ajaloomuuseum) kaevamised Võhma külas Uluste põletuskalmistul. Heiki Valk jätkas Rosma linnamäel, kuskohast tuli välja põlenud viljaaida jääned ning uuringud jätkusid ka Holstre-Polli linnusel. Aivar Kriiska (TÜ) otsis Toila Roosimäelt kiviaega ja leidis tüseda metalliaegse asulakohakihi. Marika Mägi (TLÜ / SA Osiliana) uuris nii Valjala maalinna valle ja nende vahele jäävat ala ning koos tudengitega ka vana maalinna, mille puhul ei ole enam kahtlust, et tegu on inimtekkelise rajatisega. Ragnar Saage (TÜ) uuris koos tudengitega Tuiu ja Rihula rauasulatuskohtadel.
Erandlikuna võib välja tuua tööd Inju külas Vanatoa kalmistul, kus kohalik kogukond soovis 2016. aastal leitud matmispaigast ja sellest, kes ning millal sinna maetud on, rohkem teada saada ning leiti rahalised vahendid, uuringut juhatas Martin Malve (TÜ).
Jõgeva maakonnas toimus lõppenud aastal üheksa uuringut. Neist kolm olid seotud Põltsamaa lossi korrastamisega, ülejäänud seostusid torustiku ja maakütte paigaldamise ning maakütte rajamisega Palamuse alevikus ja Rääbise, Lahavere, Painküla ning Neanurme külas.
Lisaks arheoloogidele käivad maastikul ka hobiotsijad, kelle tegevus toob igal aastal väga palju uusi avastusi. Otsinguvahendi loa omanikke oli aasta lõpu seisuga 898, uusi loaomanikke lisandus 106. 2022. aastal anti riigile leide üle 151 korral, kokku oli leide üle 2000. Leidude komisjon vaatas läbi 72 eksperdihinnangut, mis kirjeldasid esemeid u 60 eri leiukohast. Leidude hulgas oli asju kiviajast uusajani, nende seas nii tüüpilisi esemeid, kuid vahel ka mõni seni Eestist veel leidmata esemetüüp. Eraldi väljatoomist väärib suvel Tartumaalt Vesneri mõisa kunagistelt maadelt leitud kullast vapikujutisega 17. sajandi pitsatsõrmus, mille arheoloog Erki Russow viis kokku selle kunagise omanikuga. Vesneri mõis oli toona Fritzbergide suguvõsa valduses ja sõrmus kuulus Tartu ülikoolis juurat õppinud Johan Fritzbergile. Arhiivis on säilinud ka 1694. aastast dokument, mis on pitseeritud sama sõrmusega.
Näituse koostamisse panustasid välitöid juhatanud arheoloogid, kujundas Joosepo Siitan, keeletoimetaja on Hille Saluäär. Käesolevast aastast jätkab Eesti arheoloogiliste välitööde stendinäituste traditsiooni Eesti Arheoloogide Liit.
Külastusmängul „Unustatud Mõisad“ on algamas 19. hooaeg. Kolmandat korda võtab mängust osa ka Põltsamaa loss! 🙂
🏰 Tule eriprogrammi nautima: 8. juuli, 9. juuli, 29. juuli, 30. juuli ja 12. august.
🔸 Igal täistunnil (kl 10-18) toimuvad giidiga tuurid, mille käigus tutvume lossiõuega, külastame kirikut ja uut rokokoosaali! Tuuril kuuleme ka lossi äsja valminud uusarendusest.
🔸 Lisaks on lossis avatud:
– UUS! Muuseum väravahoones; suveniiripood & infopunkt
– UUS! Lossitorn ja konvendihoone
– UUS! Veinikelder ja restoran Oberpahlen
– Katre Arula Meistrikoda
– Kersti Kangrukoda
– Näitused Meistritemaja galeriis ja Kesk-Eesti kunstigaleriis
– Väligalerii “Linnus 750”
– EELK Põltsamaa Niguliste kirik
NB! 8. juulil toimub lossihoovis Põltsamaa lossipäev. Giidituurid saavad sel päeval alguse peavärava juurest. Otsi punast lipukest, mis märgib tuuri alguspunkti!
🏰 Külastustasud:
– Pered: 10 eurot
– Täiskasvanud: 6 eurot
– Õpilased, pensionärid: 3 eurot
Külastustasu sisaldab giidiga ringkäiku lossihoovis (õu, kirik, rokokoosaal). Kõiki teisi kohti saab külastada iseseisvalt, torni ja uude muuseumimajja tuleb osta eraldi pilet (PS! Kõigile mõisapäevalistele on piletid -25% soodsamad!)
Põltsamaa piirkonnas osalevad mängus veel Adavere mõis ja Pajusi mõis! Tule külasta meid kõiki! 🙂
Lisainfo: muuseum@poltsamaa.ee, 526 3930
Näitus “Oma moodi” ühendab erinevaid põlvkondi, kus ema ja tütar esitavad oma nägemust samast vaatest
Näitus on koostatud erinevates tehnikates. Vaataja kohtub tekstiilitööga ja fotograafiaga. Eesmärk on tuua vaatajani erinevate generatsioonide nägemused lihtsatest asjadest. Anda vaatajale mõtteainet, kuidas väljendavad erinevaid tehnikaid viljelevad inimesed, samu elamusi. Näiteks, ema nägemus hommikusest loodusest külavahel, kangastelgedel kootud vaibas. Tütre fotolooming, läbi erinevate fotoobjektiivide ja fototehniliste lahenduste näidatuna.
Näituse eesmärk on julgustada noori loojaid ja toetada nende loomingulisust. Ergutada noori ja juba tublisid tegijaid koostööle. Erinevused rikastavad-koos töötavad erinevad valdkonnad.
Näitus on avatud Põltsamaa Lossi meistritemaja galeriis 15. juunist 1. augustini E-P kl 10-18. Külastamine tasuta.
Reede, 16. juuni 2023 kell 16 -18
Paest ja maakivist linnus püstitati Põltsamaa jõe paremale kaldale 1272. aastal ordumeister Otto von Rodensteini juhatusel. Saksa ordu vajas siia kaitseehitist, kuna Põltsamaast (Oberpahlen) oli saanud uue foogtkonna keskus, pealegi on Põltsamaa ikka olnud oluline liiklussõlm – siit pääses nii Paidesse, Tallinnasse, Viljandisse, Peipsi äärde ja Tartusse.
Arheoloogiapäeval tehakse ringkäik lossihoovis, tutvutakse vastavatud lossihoovi suurarendusega, pääseb ka konvendihoone lossitorni.
Külastuskeskuses on avatud uus arheoloogianäitus, arheoloogid Ants Kraut ja Ain Mäesalu ning muuseumitöötajad tutvustavad Põltsamaa ja selle ümbruse arheoloogilist minevikku ja uurimislugu. Näha saab ka vallikraavist leitud haruldast mõõka.
Kavas on järgmised ettekanded:
Põltsamaa arheoloogilistest uuringutest. Muinasprojekt OÜ arheoloog Ants Kraut
Põltsamaa “relvaleiud”. Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu
Peale ettekandeid ringkäik uues avatud Põltsamaa lossi kompleksis ja näitustel.
Arheoloogiapäeva pilet maksab 9 eurot ning sisaldab nii ettekandeid kui ringkäiku väravahoones ja lossitornis.
Põltsamaa lossi ehitustööd hakkavad lõpule jõudma! 🙂 Avame uuendatud lossikompleksi neljapäeval, 1. juunil kl 13. Ootame kõiki lahkesti avamispeole!
Kavas:
🎤 Tervitused ja tänusõnad
🎶 Muusikalised etteasted
✨ Lindilõikamine ja õnnistamine
🏰 Lossiga tutvumine
Kes soovib lilli või kingitusi tuua, siis oleme hästi rõõmsad, kui selle asemel on võimalus teha annetus Põltsamaa linnuse kaevu taastamiseks. Iga väike ja suur toetus on oluline, oleme väga tänulikud! 🙏😊
👉 Loe äsja leitud kaevu kohta lisa: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_linnuse_kaev
Alates 2. juunist oleme avatud E-P kl 10-18. Kohtumiseni!
Pühapäeval, 14. mail kl 17 annab Põltsamaa Lossi uues väravahoones, Magnuse saalis, kontserdi prantsuse tšellist VINCENT COURTOIS.
Tegemist on esimese avaliku kontserdiga uues väravahoones! Muusikat saab nautida mõnusas black box tüüpi saalis, mille mugavate istmetega tribüünilt avaneb lavale suurepärane vaade.
Prantsuse tšellist Vincent Courtois on väljapaistev muusik, kelle erakordne pillikäsitlus, mängutehnilised oskused, sugestiivne esituslaad ja publiku viimaste ridadeni ulatuv karismaatiline puude ei jäta kedagi ükskõikseks. Courtois on muusik, kes on oodatud kõikidele jazzi ja nüüdismuusika festivalidele Euroopas.
Vincent Courtois Baltikumi tuuri toetavad Prantsuse Kultuuriinstituut ja agentuur Vapaat Äänet. Põltsamaa kontsert on ainus Eestis!
Piletid müügl Fienta‘s ja 30 minutit enne kontserdi algust kohapeal.
– Tavapilet 10 eurot
– Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 7 eurot
Tule tähista emadepäeva kauni kontserdiga!
Ootame kõiki toidukultuuri huvilisi reedel, 5. mail kl 16 Põltsamaa Lossi rokokoosaali!
Toiduteemalises loengus räägib Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike toidulaua ja toitumisharjumuste muutumisest 1920.-1930. aastatel. Kuidas mõjutas kulinaariat jõukuse kasv, uued arusaamad tervest ja ilusast kehast ning mil moel sekkus toitumisse riik? Mida pakuti kohvikutes ja restoranides, mida aga kellaviieteel või ballil?
Tule kuulama! Osaluspanus 2 eurot.
Põltsamaa Lossi uue külastuskeskuse arendustööd on lõpule jõudmas. Sellega seoses:
Kohtumiseni Põltsamaa Lossis! 🙂
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
PRESSITEADE
27.03.2023
Esmaspäeval, 3. aprillil 2023 kell 16 avatakse Põltsamaa lossi Meistritemaja galeriis ja muuseumis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili ja metallitöö erialade üliõpilaste õppetöö praktilist osa tutvustav näitus „Pärand haagib”.
Näitus koosneb praeguste ja endiste üliõpilaste töödest ning kajastab nende arusaama oma rollist infokandjatena mineviku ja oleviku vahel. Esitletud on nii õppetöö käigus kui lõputööna valminud esemed: vaibad, kindad, metallist nõud, ehted ja sepised. Inspiratsiooni on ammutatud traditsioonilistest mustritest, värvidest, kujunditest, tehnoloogiatest. Lisaks saab galerii seintel olevate vaatmike abil lõputöödega lähemalt tutvuda.
Rahvusliku metallitöö eriala õppejõu Eilve Mangluse hinnangul esitleb näitus pärandtehnoloogia üliõpilaste käelist osavust ja pärandi tundmist. „Väljapanekul saab näha rahvusliku metallitöö eriala eriilmelisi töid: erinevates tehnoloogiates valminud nii üliõpilaste enda kavandatud kui traditsioonilistel kujundusvõtetel põhinevaid ehteid ja tööriistu, tarbeesemeid ja -vorme ning ruumilisi objekte,” sõnas Eilve Manglus.
Näitusel esitletakse tekstiili eriala üliõpilaste valmistatud tekke ja kudumeid. „ Tekid ja kindad esindavad ja kannavad edasi vaaremadelt päritud traditsioonilähedast vaadet ning on ehe näide esemelise pärandi tänapäeva toomisest,” rääkis väljapanekust rahvusliku tekstiili eriala õppejõud Diana Tuulik.
Näitust saab külastada 15. juunini lossi lahtiolekuaegadel (esmaspäevast laupäevani kell 10–17) ja sündmuste ajal. Näitus on tasuta.
Näitust korraldavad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava üliõpilased ja õppejõud.
Lisateave:
Lembe Lahtmaa
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
projektijuht
5309 8857
lembe.lahtmaa@ut.ee
Koostaja:
Aet Seil
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
5348 4306
aet.seil@ut.ee
