Stendinäitus „Arheoloogilised uuringud Eestis 2022“ avatakse Põltsamaa Lossis, Meistritemajas 7. juulil. Eesti Arheoloogide Liidu koostatud näitus kajastab möödunud aasta välitööde olulisemaid tulemusi kõikjalt Eestist.
Kell 15.00 esineb Meistritemajas rokokoosaalis teemat tutvustava ettekandega „Arheoloogiapärand, selle kaitse ja hoid – kellele ja miks?“ Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator ning Eesti Arheoloogide Liidu esimees, arheoloog Ulla Kadakas.
Kell 15.45 toimub näituse avamine.
Loeng ja avamisüritus on kõigile huvilistele tasuta!
Näitus jääb avatuks 11. augstini ja sellega saab tutvuda E-P kl 10-18
2022. aastal esitati Eestis arheoloogiliste uuringute tegemiseks 220 teatist. Uuringuteatisi esitas 30 arheoloogi, kõige rohkem välitöid tehti Tallinnas ja Harjumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Sarnaselt eelmistele aastatele oli ka 2022. aastal valdav enamus arheoloogilistest välitöödest seotud päästeuuringutega – viimased seostuvad enamasti ehitustegevusega, lisaks uute hoonete rajamisele ja olemasolevate korrastamisele toimub oluline osa päästeuuringuid torustike ja maakaablite ehituse tõttu; valdava enamiku nendest korraldavad arheoloogilisele uurimisele spetsialiseerunud erafirmad. Arvuliselt on aasta-aastalt u 2/3 kõigist uuringutest järelevalvetööd ja 10–15% eeluuringud, seega on ulatuslikumal alal toimuvaid uuringuid arvuliselt suhteliselt vähe. Suuremahulisimad kaevamised toimusid Tallinnas Lootsi tänaval, kus ehitusel tuli välja keskaegse laeva vrakk (OÜ Muinasprojekt). Mõõtmete poolest on laev üks suurimaid keskaegseid vrakke, mis viimasel ajal Euroopas leitud ning tänaseks on vrakk edasiseks uurimiseks Meremuuseumisse viidud.
Lisaks vraki uuringutele on näitusel ülevaade ka Tallinna Niguliste kiriku ümbruses ning Toompeal Toom-Kooli 15 hoone keldrites tehtud uuringutest. Tartus uuriti linnamüüri Emajõe poolsele küljele jääva vallikraavi täitekihte. Samuti toimus mitmeid suuremahulisi uuringuid Narvas, kus toimus töid nii bastionaalvööndis (OÜ Arheograator, OÜ Tõrvajõe) kui ka raekoja ümbruses (OÜ Tõrvajõe). Keskaegsete linnuste ja linnusevaremete korrastamisega seostuvad Viljandis, Tarvastus ja Kuressaares aset leidnud päästetööd.
Arheoloogilisi maastiku-uuringuid (leireid) toimus 2022. aastal viis ja probleemuuringuid kümme – viimaseid korraldavad valdavalt ülikoolid, väiksemal määral ka muuseumid. Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) teostas uuringuid Lihulas ning koos Heiki Valguga (TÜ) uuris ka Saastna kabeli varemeid. Ajaloolise Läänemaaga seostuvad Mati Mandeli (SA Eesti Ajaloomuuseum) kaevamised Võhma külas Uluste põletuskalmistul. Heiki Valk jätkas Rosma linnamäel, kuskohast tuli välja põlenud viljaaida jääned ning uuringud jätkusid ka Holstre-Polli linnusel. Aivar Kriiska (TÜ) otsis Toila Roosimäelt kiviaega ja leidis tüseda metalliaegse asulakohakihi. Marika Mägi (TLÜ / SA Osiliana) uuris nii Valjala maalinna valle ja nende vahele jäävat ala ning koos tudengitega ka vana maalinna, mille puhul ei ole enam kahtlust, et tegu on inimtekkelise rajatisega. Ragnar Saage (TÜ) uuris koos tudengitega Tuiu ja Rihula rauasulatuskohtadel.
Erandlikuna võib välja tuua tööd Inju külas Vanatoa kalmistul, kus kohalik kogukond soovis 2016. aastal leitud matmispaigast ja sellest, kes ning millal sinna maetud on, rohkem teada saada ning leiti rahalised vahendid, uuringut juhatas Martin Malve (TÜ).
Jõgeva maakonnas toimus lõppenud aastal üheksa uuringut. Neist kolm olid seotud Põltsamaa lossi korrastamisega, ülejäänud seostusid torustiku ja maakütte paigaldamise ning maakütte rajamisega Palamuse alevikus ja Rääbise, Lahavere, Painküla ning Neanurme külas.
Lisaks arheoloogidele käivad maastikul ka hobiotsijad, kelle tegevus toob igal aastal väga palju uusi avastusi. Otsinguvahendi loa omanikke oli aasta lõpu seisuga 898, uusi loaomanikke lisandus 106. 2022. aastal anti riigile leide üle 151 korral, kokku oli leide üle 2000. Leidude komisjon vaatas läbi 72 eksperdihinnangut, mis kirjeldasid esemeid u 60 eri leiukohast. Leidude hulgas oli asju kiviajast uusajani, nende seas nii tüüpilisi esemeid, kuid vahel ka mõni seni Eestist veel leidmata esemetüüp. Eraldi väljatoomist väärib suvel Tartumaalt Vesneri mõisa kunagistelt maadelt leitud kullast vapikujutisega 17. sajandi pitsatsõrmus, mille arheoloog Erki Russow viis kokku selle kunagise omanikuga. Vesneri mõis oli toona Fritzbergide suguvõsa valduses ja sõrmus kuulus Tartu ülikoolis juurat õppinud Johan Fritzbergile. Arhiivis on säilinud ka 1694. aastast dokument, mis on pitseeritud sama sõrmusega.
Näituse koostamisse panustasid välitöid juhatanud arheoloogid, kujundas Joosepo Siitan, keeletoimetaja on Hille Saluäär. Käesolevast aastast jätkab Eesti arheoloogiliste välitööde stendinäituste traditsiooni Eesti Arheoloogide Liit.
