Koolivaheajal toimus Põltsamaa lossis laager “Ajarändurid Põltsamaa lossis II”, mis tõi kokku 9-14-aastased ajaloohuvilised noored. Kolme päeva jooksul, 25.-27. oktoobril, said laagrilised uusi teadmisi nii Põltsamaa lossist kui linnast.
Põltsamaa Muuseumi korraldatud laagri eesmärgiks oli toetada noorte ajaloohuvi läbi praktiliste ja elamuslike tegevuste ning innustada noori pärandit väärtustama, hooldama ja uurima.
Huvitavad aknad Põltsamaa hoonetel
Laager algas Põltsamaa linna akende inventeerimisega, mille eesmärk oli märgata väärtuslikke aknaid ning neid dokumenteerida. Linnatänavatel võis näha seltskondasid, kes kõik usinasti aknaid pildistasid. Prooviti pildile saada kogu maja fassaadi ja vähemalt üht akent antud hoonest. Töö käigus said lapsed aru, et ega see pildistamine ei olegi nii kerge ülesanne. Eriti raske oli saada vajalik aken just täpselt pildi keskele ja teha selge foto.
Pildistamisretkelt tagasi jõudes sisestati vajalikule blanketile andmed iga pildistatud hoone kohta (aadress, maja kasutus, pildistaja, kuupäev) ja laaditi juurde fotod. Kogu protsessi juhendajaks oli Pärandivaderite koordinaator Elle Lepik Kannike . Edasi liikusid kokku kogutud andmed muinsuskaitsespetsialisti Nele Rent’i kätte. Laagri teisel päeval oli Nele lossis külas ning viis läbi töötoa „Mida aken peegeldab?”. Selle käigus said lapsed kuulda kokkuvõtet eelmisel päeval üles pildistatud akendest.
Lapsed märkisid tagasiside vestluses järgmist: „Saime teada, et erinevatel ajastutel olid erinevad aknad. Esimesed aknad olid lihtsalt augud seinas, koos luukidega. Tänapäeval kasutatakse majadel suuri aknaklaase, et oleks rohkem valgust.“
Töötubades valmisid koduleib ja kargud
Kahes töötoas said laagrilised proovile panna enda oskused köögis ja välitöödel. Koduleiva küpsetamise õpitoas segasid tüdrukud kokku kõik retseptis märgitud toiduained ja panid taigna kerkima. Sel ajal, kui tainas mõnusalt kausis kõrgust kogus, nuputasid lapsed, milliste puutööriistadega vanasti puutööd tehti. Erilist põnevust tekitasid naela väljatõmbamise tööriist ja vaaderpass. Edasi liiguti praktilisse töötuppa, kus meistrimees Sven Rumvolt’i juhendamisel valmistati ühiselt käimiskargud (ja prooviti ka nendega kõndimist), viskemäng ja mõned linnuseklotsid, mida kõik lossiõue külastajad ka tulevikus kasutada saavad. Pärast hoogsat puutööd said kõik enne kojuminekut nosida sooja koduleiba maitsva ürdivõiga.
Esimene lastegrupp uues muuseumis
Laagri eesmärgiks oli ka ajalugu uurida, seega uurisid lapsed lõpuviktoriinis praeguses muuseumis: kes olid Põltsamaa mõisnikud, kes annetas muuseumile klaveri, milline on võimasin, mitu akent on lossi väravahoonel, mitu kahurikuuli on muuseumis jpm. Lisaks oli kõigil laagris osalenutel eksklusiivne võimalus külastada uut valmivat muuseumit väravahoones – esimese lastegrupina uues majas saadi osa pooleliolevast ekspositsioonist kui ka juba töötavatest digilahendustest.
Laagri toimumist toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Põltsamaa Vallavalitsus. Aitäh kõikidele laagris osalejatel ja koostööpartneritele! Hoia lossis toimuval silm peal: www.poltsamaaloss.ee
Raina Rumvolt, muuseumipedagoog
Teele Kaeramaa, turismivaldkonna juht
