Linnus 750

Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale Saksa ordu poolt 1272. a. Seega tähistame tänavu juubelit – linnuse rajamisest möödub täpselt 750 aastat!

Löö kaasa meie näitustel ja sündmustel ning saa juubeldamisest osa! 🙂

Juubeliaasta tegevused ja sündmused

Põltsamaa raamatukogus 1.-30. aprill
Põltsamaa linnuse rajamisest möödub tänavu 750 aastat

Kalenderplaan

Veebruar ➤ Üleskutse lastele “Põltsamaa linnus 750” teemal lugude kirjutamine ja piltide joonistamine

Märts ➤ Greeningu näitus Meistritemaja galeriis ➤ Raamatuesitlus “Linnuste teejuht. Põltsamaa linnus-lossi 750 aastat”

Aprill ➤ Linnuste ja losside teemaliste raamatute näitused raamatukogus: laenutusosakonnas “Jalutuskäik linnuses”, lasteosakonnas “Linnused – meie ajalooline väärtus”. Ettelugemised Põltsamaa raamatukogu laste osakonnas. ➤ Jüriöö Märgutuled ➤ Lastelaager “Ajarändurid Põltsamaa Lossis II”

Mai ➤ Näitus õuealal “Linnus 750” ➤ Muuseumiöö “Öös on unistusi”

Juuni ➤ Kultuurikolmapäev teemal “Linnus 750” ➤ Linna sünnipäev

Juuli ➤ Lossipäev ➤ Laste joonistuste ja lugude näitus “Põltsamaa linnus 750” linnaruumis ja muuseumis ➤ Kiriku taastamise 70 aastapäev  ➤ Külastusmäng “Unustatud mõisad” ➤ Perepäev

August ➤ Muuseumi 25. sünnipäev ja raamatuesitlus ➤ Muinastulede öö

September ➤ Muinsuskaitsepäevad

Oktoober ➤ Kontsert ➤ Laternamatk

November ➤ Linnuste konverents

Detsember ➤ Lumekuningriik

Ajaloost

Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale Saksa ordu poolt 1272. a. Seega tähistame tänavu juubeliaastat – linnuse rajamisest möödub täpselt 750 aastat!

Eestimaa südamesse, Põltsamaa jõe kaldale rajatud linnus on juba aastasadu olnud piirkonna maamärk. Selle põnev ja rikas ajalugu meelitab külastajaid lähemalt ja kaugemalt.

Liivimaa ristisõdade järel, alates 13. sajandist, muutus see jõeäärne paik strateegiliselt oluliseks linnusekohaks ja foogtkonna keskuseks. Kivilinnus, mille ehitus algas kirjalike allikate andmetel 1272. aastal, oli üks oma aja suurimaid ning selle ehitamine ja täiustamine on kestnud sajandeid. Siin kohtuvad erinevate ajastute arhitektuuristiilid, ehitustehnikad ja ruumifunktsioonid. Ümber- ja juurdeehituste ajendiks on olnud nii sõjakunsti ja tehnika areng kui ka linnuslossi elanike ihalus ilu ja mugavuste järele.

Vana-Liivimaa pikim linnusemüür ja selle idapoolsesse sisenurka ehitatud loss moodustavad ainulaadse nähtuse Eesti kultuuriloos, mis on ühtlasi mõjutanud ka kogu Põltsamaa arengut käsitööliste asulast omaaegse eduka tööstuskeskuseni.

Teise maailmasõja tagajärjel hävis enamus suurejoonelisest arhitektuurist. Säilinud varemed jäid varinguohu tõttu 80 aastaks külastajatele suletuks. Linnuse 750. juubeliaasta saab olema selle uhke maamärgi ajaloos murranguline – sajandeid vanad hooned võetakse taas kasutusele. Juubeliaasta sügisel avatakse kompleksi väravahoone ning 2023. a kevadel ka konvendihoone ja lossitorni vaateplatvorm.

Fotod: Põltsamaa muuseumi fotokogu

Koostööpartnerid