Koolivaheajal said Põltsamaa lossi laagris kokku noored ajarändurid

Kolmel ilusal sügispäeval, 26.-28. oktoober, sai Põltsamaa muuseumis kokku tore seltskond 9-14-aastaseid noori, et mõnusalt ja harivalt aega veeta. Nimelt toimus noorte pärandisõprade laager „Ajarändurid Põltsamaa lossis“.

Noorte pärandisõprade päevalaagri eesmärk oli toetada noorte ajaloohuvi läbi praktiliste ja elamuslike tegevuste ning innustada noori pärandit väärtustama, hooldama ja uurima. Laagrisse olid oodatud eeskätt Põltsamaa valla õpilased, kuid kohal oli noori ka Pärnust ja Tallinnast, kes olid Põltsamaal koolivaheaega veetmas.

Valmisid lossi maketid

Esimesel päeval tutvuti Põltsamaa linnuse, lossi ja kiriku looga. Noored osalesid erinevates tegevustes Rokokootoas ja restoranis Konvent. Paljudele lastele oli üllatuseks, et sellised ruumid Põltsamaa lossis asuvad. Töötoas valmisid šabloonide abil mõõgad ja kilbid. Samuti ehitati kaks linnuse maketti, mille juures käis aktiivne mõõtmistöö. Tütarlapsed said oma oskusi proovile panna käsitöös, valmistades imeilusad rokokoo-stiilis randmekaunistusi.

Aarete otsimine koos detektoristiga

Teisel laagripäeval toimusid välitööd lossiõuel ja vallikraavide juures. Laagris oli külas Jõgevamaa Detektoristide Klubi president Andres Keske, kes tutvustas noortele detektoristi tööd ja seadmeid. Üheskoos toimus lossiõuel aarete näidisotsing. Noored hakkasid hoovis õhinaga kulda ja raha otsima. Kahjuks päris suurte aareteni ei jõutud, aga küllap teine kord. Seekord tulid maapõuest välja järgmised peidetud ja päriselt leitud esemed: konserviavaja, konservikaaned, nael, kruvid, mündid, lauanuga, kaks luukere, kaelaehe ja palju-palju muud. Tegevuse lõpuks said küll noored aru, et ka laagri juhendajate käsi on esemete peitmisel mängus olnud, aga rõõmu jagus ikkagi kuhjaga. Nüüd võime väita, et väike detektoristide klubi on varsti moodustamisel.

Pärastlõunal jagas oma põnevaid teadmisi ajaloohuviline Urmas Kuusik, kes tutvustas lastele ilmekalt sõja ja metsavendade teemat, rääkis relvadest ning jagas fotomaterjali. Päev lõppes puslevõistluse ja ristsõnade lahendamisega.

Viimasel, kolmandal laagripäeval toimus väljasõit Paide linnusesse, kus läbi üheksa korruse rännati muinasajast tänapäeva.

Pöördraamiga altar

Laagri lõpus antud tagasisides tõdesid noored, et laager meeldis väga ning oodatakse samasugust laagrit uuesti. Loomulikult võiks see olla ööbimisega – nii soovisid paljud. Enim meeldisid noortele meisterdamine ja välitööd koos detektoristiga.

Üllatusena said laagrilised teada, et Põltsamaal on ainulaadne kirik – seal asub pöördraamiga altar. Paljud mainisid ka, et meelde jäi kirikupõleng ja kirikuehitus suurtükitorni asemele, kaunis ajastu rokokoo ja põnev detektoristi töö. Poisid teavad nüüd rohkem ka okupatsiooni õudustest ja sellest, kes oli Suur Aadu.

Päevalaagri projekti elluviimist toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Põltsamaa Vallavalitsus. Suured tänud, koos saime laste vaheaja põnevamaks teha! Aitäh laagrilastele ja kohtume varsti jälle!

Laagri juhendajad
Raina Rumvolt, muuseumipedagoog
Teele Kaeramaa, turismivaldkonna juht
Põltsamaa Vallavara OÜ


Mida said noored laagris teada?

Kirikutorn kukkus lossile peale ja loss läks põlema.


Okupatsioon oli kohutav.


Rokokoo ajastul olid kaunistused S- ja C-tähe kujulised.


Siinkandis oli pikk metsavend nimega Suur Aadu.


Detektoristi töö on väga äge ja detektori luba saab teha alles 18. a.

Põltsamaa kirikul on kahepoolne altarimaal ja et see on ehitatud suurtükitornile.


Milline näeb välja vintpüss.

Päevalaagri projekti elluviimist toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus (meetme „Regionaalse kultuuritegevuse toetamine 2021. aasta III taotlusvooru“ eelarvevahenditest) ja Põltsamaa Vallavalitsus. Projektis oli taotlejaks Põltsamaa Vallavalitsus ja elluviijaks partnerina Põltsamaa Vallavara OÜ.