Kõige kaunimal kevadisel ajal tähistab eesti rahvas oma lipu sünnipäeva. 4. juunil täitub 142 aastat päevast, mil Eesti Üliõpilaste Selts Otepääl oma sinimustvalge lipu õnnistada lasi.
Põltsamaal on Eesti lipu päeva suurejoonelisemalt tähistatud alates 2009. aastast, mil toimus esimene rongkäik-etendus lauludega „Lipu sünd“. Nüüd on Põltsamaa lossis, vanas muuseumimajas valminud esimesele sinimustvalgele pühendatud väljapanek.
Igaüks saab ise lugeda kunagise Järva praosti Christoph Wilhelm Beermanni kirjeldust sellest, kuidas tema vanem õde Emilie ostis EÜS-i lipu jaoks Leihbergi siidipoest sinist, musta ja valget riiet ning õmbles neist lipu. Oma koolivenna jutu lipu saamisloost pani kirja Põltsamaa postmeister Carl Frey. Lipu valmistamise algatanud Karl August Hermanni kaasa Paula oli Emilie täditütar. Kuna Emilie oli käsitööõpetaja ja tal oli ka õmblusmasin, ei pidanud Paula lipuõmblejat kaugelt otsima. Lipp sai valmis ja viidi Tartusse, tõenäoliselt rongiga Jõgevalt. Kuid sel ajal oli ka Emilie isal, Põltsamaa kihelkonnakooli juhatajast ehitusmeistril Gustav Beermannil tihti Tartusse asja – ta juhatas Peetri kiriku ehitustöid – ning see tegi kindlasti suhtluse tartlastega lihtsamaks. Paula Hermann, Miina Hermann (hiljem Härma) ja Emilie Beermann koos annetasid esimese lipu EÜS-le.
Põltsamaa muuseumis on mitmeid nn peidetud lippe. Okupatsiooni ajal ei tohtinud kellelgi olla sinimustvalget lippu ega võinud kanda riideid, kus rahvusvärvid koos olid. Julgemad inimesed hoidsid siiski oma lipu alles, peitsid seda kusagil katuseräästa all. Vahel harutati lipp kolmeks eri värvi laiuks lahti ja peideti neid erinevates kohtades. Taolisi lippe toodi meie muuseumisse mitmeid, vanim neist 1917. aastal kodus kootud villane, mida esimest korda peideti juba Vabadussõja ajal. Liputoa väljapanekus näitame pisut uuemat – 1930. aastatest pärinevat lippu.
Ajastutruudust lisab liputoale Põltsamaa moelooja Katre Arula kollektsioonist pärinev, 1883. aastal tootmisse läinud õmblusmasin Singer. Sarnane masin võis olla ka Emilie Beermanni kui kihelkonnakooli käsitööõpetaja õmblusklassis kasutusel. Nüansid ja tollane kohapealne vaimsus avanevad täiel määral, kui tulla Põltsamaale ja osaleda muuseumi programmis „Eesti lipu lugu“.
Kohtumiseni Põltsamaal!
