Põltsamaa loss ja eriti lossi torn on olnud tähtsaks maamärgiks 19. sajandi esimesel poolel saksa päritolu vene astronoomile ja geodeedile Friedrich Georg Wilhelm von Struvele (1793-1864). Koos Carl Friedrich Tenneriga toimusid aastatel 1822-1827 Struve meridiaanikaare välimõõtmised. Struve geodeetiline kaar oli maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistuse ahel, mis koosnes kokku 265 mõõdupunktist ning ulatus Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni. Eestis valiti mõõtmiseks 20 punkti, nende seas Põltsamaa lossitorni vaateplatvormil olev punkt X=6503321 – Y=614227. Naaberpunktid asusid Emumäel, Kaareperes Aruküla mäel, Elva lähistel Aru mäel ja Tartu tähetornis.
Mõõdetud meridiaanikaar läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriume. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34: neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas. Põltsamaa lossitorni tähis ei ole kahjuks säilinud, kuid torni renoveerimise käigus on leidnud see lahenduse – mõõtmispunkt on tähistatud infotahvlitega.
Struve kaarel on erinevaid nimetusi:
- Struve geodeetiline kaar
- Struve kaar
- Struve meridiaanikaar
- Struve-Tenneri kaar
- Suur Vene kaardimõõtmine
- Vene-Skandinaavia kaardimõõtmine
Struve meridiaanikaar kuulub alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Põltsamaa lossitornis asuvat puntki saab külastada lossitorni lahtiolekuaegadel, sisse pääseb lossitorni piletiga. Vaata külastusinfot siit!
