Aprilli lõpus avatakse jälle Põltsamaa lossi vana muuseumimaja. Valmib Põltsamaa kihelkonna ajaloo teemaline püsinäitus „Põltsamaalt Eestimaale“. Näituse ettevalmistus algas juba paari aasta eest, kiirem käik sai sisse lükatud aga möödunud sügisel.
Võrreldes 1997. aastal avatud muuseumiga on nüüd kõik teistmoodi: koostöös firmaga Heya Visual OÜ on suurest saalist saanud mitu meeleolukat temaatilist tuba. See võimaldab Põltsamaa eripärasid põhjalikumalt käsitleda. Saab näidata palju rohkem vanu fotosid ja ka lugemismaterjali seintel on enam kui enne, lisapilte ja lugusid leiab ka kahelt ekraanilt. Koostöö kujundajatega on olnud imetore ja üksteistmõistev.
Väljapanek on pühendatud Põltsamaa linnaks saamise 100. aastapäevale ja vastavalt käsitleme põhjalikult nii kunagist alevielu, äritegevust, seltsielu, segakoore ja puhkpilliorkestreid kui ka linnaks saamist. Lisamaterjalides saab sügavamalt süüvida ka Põltsamaa värvikamate tegelaste elukäiku.
Kuna ka meie esimese kohaliku ajalehe, Põltsamaa Teataja, esimese numbri ilmumisest möödub maikuus sada aastat, saab näha rohkelt toonastes lehtedes ilmunud kuulutusi, nii tõsisemaid kui naljakamaid.
Vastavalt pealkirjale tutvustame inimesi ja tegusid, kes ja mis on olulised kogu Eesti jaoks. Kahtlemata meenub siin esimesena Karl August Hermann kogu oma tegevuse mitmekülgsusega, kihelkonnakool kui rahvusliku liikumise taimelava, Beermannide perekond ja nendega seoses esimene sinimustvalge lipp. Eesti rahvusliku ärkamise seisukohalt oli ülioluline ka Aleksandrikooli asutamine. Juttu on gümnaasiumist, mille saatus meile kõigile praegugi korda läheb.
Tutvustame ka Põltsamaa kiriku taastamise lugu ja Herbert Kuurme osa selles, oli ju tegu nõukogude okupatsiooni ajal esimesena Eestis taastatud pühakojaga. Näituse lõpujooneks on küll 1940. aasta, kuid meie kiriku taastamise lugu tungib sellest ajaliselt ainsana terava tipuna kaugemale.
Kuna kihelkond ei koosne vaid linnast, saavad tähelepanu ka maarahva elu ja püüdlused, nende töö ja seltsitegevus. Endist viisi on muuseumis palju talutööriistu, endiselt saab vaipa kududa. Tore oli leida Eesti Rahva Muuseumi kogudest joonistusi meie kandi rehielamutest ja ka reheahjust. Pildina seinal näeb muidki hinnalisi haruldusi, mis on Põltsamaalt leitud, kuid kuuluvad teiste muuseumite kogudesse.
Näitust on võimalus uudistada alates 30. aprillist iga päev kl 10-18 (jälgi lahtiolekuaegu pühadel siit). Pileti külastuseks saab osta väravahoone kassast.
Rutt Tänav
näituse kuraator
