Saksa ordu aeg kestis 16. sajandi keskpaigani. Johann Renneri kroonikas on kirjutatud, et Põltsamaa kindlusel olnud lipp, millel kujutatud kukk, rist ja rott. Ka on kirjutatud, et venelased teinud 1561. aastal piirkonda pidevalt rüüsteretki, röövinud ja põletanud. Kui siinne garnison enam ümbruskonnast toitu ei leidnud, läinud nad salamisi öösel ära Pärnusse. Venelased aga hõivanud mahajäetud kindluse.
Poola inventuurides kirjutatakse linnuseõuel paiknenud õigeusu kirikust ja kalmistust, mille venelased rajanud ja mis kõlbas kasutamiseks poolakatelegi. Ka suurem jagu siinsetest arheoloogilistest leidudest on dateeritavad 16. sajandisse ning on vene päritolu. Siit hakkab hargnema lugu kuningas Magnusest ja kuninganna Mariast.
16. sajandil – sõdade sajandil Liivimaal – oli lühike periood, kui Saksa Ordu võim oli läbi ja siinsed maaomanikud lootsid, et vastupidiselt sõjakatele Poolale, Rootsile ja Venemaale võiks just Taani kuningapoeg Magnus maale rahu tuua. 19-aastasena maabus hertsog Magnus, vastne Saare-Lääne ning Kuramaa piiskop Kuressaares, andis sellele linnaõiguse ning vermis münte.
Kuidas 19-aastaselt piiskopiks saadakse? Ikka rahaga, vend kuningas oli väga huvitatud, et noorem veli jalust kaoks, ning ema, leskkuninganna Dorothea pealekäimisel ostetigi piiskopkonnad. Oldenburgide dünastiast pärit Magnusel olid muidu valdused Schleswigis ja Holsteinis, nendest pidi ta vastutasuks loobuma.
Igaüks Eestimaal oli sellesse meeldivasse noorde printsi kiindunud, kirjutab kroonik Christian Kelch (Ivar Leimuse tõlge, selle peatüki materjal pärineb põhiliselt Chr. Kelchi kroonikast ja A. Adamsoni raamatust „Hertsog Magnus. Tema elu ja aeg“).
1570. a annetas Ivan Julm hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitli, valdusi kaasnes tiitliga just nii palju, kui Magnus ise vallutada suutis. Tsaar omakorda lootis, et kui Liivimaa aadel ei taha tema enda vasallideks saada, ehk on Magnus selline usaldusväärne lääneeurooplasest valitseja, kelle alamateks rõõmuga hakatakse. Magnuse sõjalaager asus Põltsamaal künkal, mis sai nimeks Kuningamägi (tegelikult küll Königsberg). 1997. a leidis kohalik talumees Kuningamäelt kuldmündi, mis pärineb 16. sajandist ja mille üks sõjamees on ilmselt kaotanud, täpsemalt oli tegemist 1493–1518 valitsenud Austria Montforti krahvi Guilelmus (Wilhelm) IX mündiga, mil prantsusekeelseks nimeks ecu d`or au soleil (saksa keeles Sonnenkrone).
1570. a 12. aprillil peeti Novgorodis Magnuse ning tsaari onupojatütre – 13-aastase Maria Vladimirovna Staritskaja pulmad. Abielu suurvürstitariga võis tähendada tulevikus Vene trooni. Maria oli viimane Rjurikovitš. Tema vanemad ja enamiku õdedest-vendadest oli Ivan sundinud mürki jooma või muul moel surma ajanud. Hiljem jälgiti ja valvati ka Mariat kui võimalikku troonipretendenti.
Peagi oli aga Liivimaa aadlile selge: mis saab Taanile või Magnusele, läheb tegelikult Vene võimu alla. Magnus võttis ära Salacgriva mõisa, Pärnu, Helme, Härgmäe, Ruhja. Kuid Ivan Julmaga oli keeruline kaua sõber olla. 1577. aastal saatis Magnus oma õuevaimuliku Kuramaa hertsogi juurde maad kuulama, kas Poola kuningas võtaks ta ühes valdustega oma kaitse alla – suhted tsaariga olid juba liiga teravad. Peatselt siirduski Magnus koos abikaasaga oma valdustesse Piltenes Kuramaal, kus ta viis aastat hiljem suri, jättes maha 23-aastase naise ning kolmeaastase tütre Jevdokia.
Poola kuningas hoidis Mariat Riia kindluses, kuid venelased meelitasid ta Moskvasse põgenema. On küll kirjutatud, et Maria kahtles ning kartis Venemaa tsaarinnade-vürstinnade tavapärast saatust – kloostrisse saatmist, ometi lasi ta ennast veenda ja kloostris ta lõpetaski. Tema tütreke suri äkitselt ja kahtlastel asjaoludel 9 aasta vanuses.
Villem Raami hinnangul olid kuninga eluruumid Põltsamaal konvendihoone torni peakorrusel – nii asus tema kambrist ühel pool söögisaal ning teisel pool koosolekutesaal. Kuninga residentsiks olemine on ka põhjus, miks Põltsamaa linna vapil just kroon on.
Lugu Taani hertsogist Magnusest, kellest Ivan Julm oma läänimehe ja marionettkuninga tegi, on populaarseim peatükk Põltsamaa minevikust, ehkki mitte just rõõmus. Põltsamaa Amatöörteater etendas 2006. a Ain Saviaugu juhtimisel näitemängu „ULM ehk Unistus Liivimaast”, kus peategelasteks Ivan Julm ja kuningas Magnus.
Koostaja: Rutt Tänav
Vaata ka Põltsamaa Teataja nr 20, 11.03.2020.
