Kava | Kardirajal

Kava | Kardirajal

Vaata siit lähemalt, milline on artistide ja tegevuste ajakava lossipäeval:


10.30 Piret Aus ja Karmoškakamraadid

Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kes on karmoška kokkumängu õppinud umbes aastakese ehk on ühismängimises alles esimesi samme tegemas. Kõik on nii uus ja huvitav. Koos leiame pilli seest üles mõned traditsioonilised tantsuklubi lood ning kui Aus olla, siis meie repertuaar ulatub “Kodukese” laulust ABBA-ni. Sekka ka Soome-ugri rahvaste muusikat. Ilmselt 40 pillimeest üle Eesti oleks suurim koosseis, mis lavale panna. Aga lavale jõudmise eesmärk ei ole eesmärk omaette. Peamine on, et õpime lugusid kuulmise järgi, nii nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile. 

Piret Aus, grupi eestvedaja Viljandis, hakkas August Pulsti Õpistus karmoškakursusi andma 2018. aastal. 2020. aastal oli pillimängijaid juba nii palju, et koguneti gruppi ja hakati astuma üles erinevatel lavadel üle kogu Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 60 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setost, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Viljandis ning Viljandi maakonnas on toimunud ka suurem osa karmoškakamraadide avalikke ülesastumisi. Tänaseks on pillimängu positiivsust jagatud ka Põlvamaal, Jõgevamaal ja Oisus olid kamraadid esmakordselt 2021 suvel, kohvikute päeval. Saates “Hommik Anuga” debüüt (20.02.2022) https://menu.err.ee/1608506342/eestit-on-tabanud-karmoskahullus


10.30 Mänguline laste jooga

Toimuvad lõbusad ja aktiivsed tegevused, erinevad joogaharjutused läbi mängude, laulude ja lugude. Sobib lastele vanuses 4-8aastat.  See on tegevus, mis aitab parandada keskendumisvõimet ja  koordinatsiooni, aitab kaasa loovusele ning õpetab ka teistega arvestamist. 


12.00 Selgeltnägijad

Kell 12.00 Kardihalli suures saalis kohtumine selgeltnägijatega -Helve Tamm Huttunen ,Toomas Piik,Allan Saarm ja Laura Kild (tasuta) 

  • Selgeltnägijate poolt tulevikuvisioon, kuhu maailm liigub.
  • Mida teha selleks, et säilitada sisemine rahu.
  • Toomas Piik ja Laura Kild teevad ka individuaalseid nõustamisi (tasuline)
  • Laura Kild – tšakrate korrastamine ja  inimese infovälja lugemine
  • Toomas Piik- tervise konsultatsioon ja psühholoogiline mineviku teemade lahtiseletamine

12.00 ja 14.00 Kruuv

Kruuv alustas oma tegevust 2007 aastal Tallinnas. Ansambli lüürika on püsinud tänaseni rõõmus ning eestikeelne, muusika aga tantsuline. 

Aastal 2010 avaldas Kruuv albumi “Muusika muutub”, mis sai kriitikutelt ja fännidelt hea vasutukaja. Eesti Päevalehe plaadiarvustuses kirjutati:  “…Viis päikesepoissi – Allan, Heiki, Silver, Valmar ja Villem – mängivad nii positiivse vibratsiooniga musa, et neid võiks pidada šamaanideks…”  Aastal 2012 avaldas Kruuv oma teise albumi “Lihtsalt jee” ning Kruuvi kolmas album ilmus veebruaris 2015.  Aastal 2015 osales Kruuv looga “Tiiu talu tütreke” konkursil Eesti Laul 2015.  Kruuv on esinenud erinevatel festivalidel, sh Viru Folk, Cita Vide (Lätis); mitmeid kordi televisioonis (“Kolmeraudne”,”Terevisioon”, “Jõulutunnel”); ning regulaarselt üle terve Eesti erinevates klubides ja tantsusaalides. 
Kruuvi muusika on rõõmus ja positiivne ning need ongi tunded, mida ansambel soovib oma kuulajatele edasi anda. 

Allan Kasuk – laul, kitarr 
Heiki Luts – laul, trompet 
Villem Rootalu – bass 
Silver Solnask – trummid 
Valmar Kasuk – kitarr 
Lehar Lepler – torupill, live helitehnik  
Mikk Nurga – live helitehnik


13.00 Lotte ja Klaus

Lotte ja Klausi muusikatunnis tutvustavad Lotte ja onu Klaus vahvaid pille ja esitavad tuntud laule Lotte muusikalidest. 


15.00 Gerli Padar

Gerli Padari akustiline kontsert,kuulete nii vanu tuntud kui päris uusi laule. Kitarril saadab Toomas Laur. 


20.00 Inerts

Ansambel Inerts on 2013. aasta lõpus kokku saanud elava muusika esitaja erinevates variantides. Oleme noortest muusikutest koosnev sõpruskond, keda ühendab soov pakkuda publikule kvaliteetset muusikat ja toredat elamust. Musitseerime erinevates variantides, alustades solistide ja duettide romantilistest laulukavadest klaveri või kitarri saatel ning lõpetades suurema koosseisuga, mis täidab teie õhtud lõbusa tantsumuusikaga. Koosseis:

vokaal – Eliisa Seedre, Tea Sööt, Ann Maser, Kristjan Silm 
kitarrid – Karl Anton, Reimo Kivine 
basskitarr – Tanel Märjama 
trummid – Hans Kristjan Pikani 
klaver – Liane Loog 

Meie repertuaari kuuluvad tuntud pop, rock, country, rock’n`roll, retro, blues ja 70-80-ndate diskolood, lisaks uuemat tantsumuusikat. Mängulistis on umbes 150 tantsulugu nii eesti kui ka inglise keeles. Meiega juba igav ei hakka, teeme teie sündmuse tõeliselt meeldejäävaks! 


20.00 Justament

Riia mäest tuli alla grupp noori inimesi, nende seas ka Lunge ja Elgula. Nad tulid Tartu Noortemaja “Sõprus” noorteoranisatsiooni “ALO” koosolekult, kuhu kuulus aktiivseid tegelasi peaaegu kõigist Tartu koolidest. Selle klubi eestvedajaks oli Ilme Tiik, kes süstis poistesse mõtte, et miks ei võiks ALO klubil olla ka oma bänd. Mõeldud – tehtud, ja Riia mäest alla tulles otsustatigi bändi tegema hakata. Kuna pilli mängida keegi eriti ei osanud ja muusikariistu ka naljalt saada polnud, siis otsustati country stiili kasuks. Esimesed instrumendid olid Elgula erakollektsioonist: 12-keelne kitarr, banjo, mandoliinid. Kõik bändi liikmed –Toomas Lunge II KK, Jaan Elgula V KK, Andres Dvinjaninov, Ivo Peetso, Tiit Nikopensius ja Urmas Helin VII KK – käisid keskkooli viimases klassis.  

Ansambli esimene avalik esinemine toimus ALO kohvikklubi õhtul 28.10.1980. Uue bändi nimeks sai Miks JUTITA. Loomulikult pidi Tom põhjendama, miks siis ikkagi jutita, ja selgitus kõlas: «Miks – see määrab ära bändi stiili: M – mida, I – iganes, K – keegi, S – soovib; ja JUTITA koosneb liikmete eesnimedest: J – Jaan, U – Urmas, T – Toomas, I – Ivo, T – Tiit, A – Andres. Kõik, kogu lugu.» 

Kui keskkool läbi, läks Lunge Tallinna Konservatooriumisse ja Urmas Helin samuti pealinna Georg Otsa Muusikakooli. Ülejäänud tüübid jäid Tartusse ja kuna esitähtedest nimi enam ei sobinud, siis sai koosseisu uueks nimeks Salong. Ansambliga liitus banjovirtuoos Teet Saviauk. Sel perioodil tehti tihedat koostööd Heino Elleri Muusikakooli õpilastega.  

1984 toimus järjekordne koosseisumuutus – Lunge oli Tallinnast ja Elgula vene kroonust tagasi, Dvinn hakkas Tallinnas näitlejaks õppima ja osales bändis juhuslikult, endiselt olid kambas Nikopensius (viiul ja havai kitarr) ning Peetso (basskitarr), juurde oli tulnud trummimees Aavo Valtna. See ei olnud enam Miks JUTITA ega ka Salong. Taas tekkis vajadus nime vahetada. Õnneks oli kitarrist Tiit Kõrvits meid 1981. aasta Tartu Muusikapäevadel, mil saime suurima tulevikulootuse preemia, ristinud Justamendiks, kuna tal ei püsinud see keeruline Miks jne. meeles. 

Selle esialgu hüüdnime võtsid kõik kolleegid kohe omaks ja nii otsustati 1984. aastal, et just sellest saab ansambli uus ametlik nimi.   

Justament alustas rahvaliku- ja kantrimuusika mängimisega, kuigi eriti köitis bluegrass ajal kui bändis tegutses 1987.-1989. aastal Lätist pärit kitarrivirtuoos Andrei (Andy) Marder. Peale Marderi lahkumist USA’sse tuli kitarristiks Jüri Rosenfeld ja muidugi sai ka ansambli kõlapilt juurde rohkem bluesile kalduvaid kõlasid. Rosenfeldi emigreerudes Soome 1990. aastal, sai kitarrimängijaks ansambli ammune sõber Viktor Vassiljev. Ja sealtmaalt võib öelda, et hakkas domineerima omalooming, kuigi tantsuks tuleb teha kõike, mis rahvale meeldib.  

Alates 2000. aastast on Justamendi koosseis püsinud muutumatu – Toomas Lunge (klahvpillid, akordion, laul), Indrek Kalda (viiul, laul), Jaan Elgula (akustiline kitarr, laul) Viktor Vassiljev (elektrikitarr, laul), Alari Piispea (bass), Tiit Kevad (löökriistad). Stiili kohta võib öelda, et see kaldub kuhugile “eesti country rocki” kanti, päris õiget stiili nagu ei olegi… Ühesõnaga, Justament mängib justamendi muusikat. 

Kuna Justamendi tegevuse algus jäi nõukogude aega, siis  kasutati “vene riigi suurt ja põhjatut rahakotti” ning reisiti palju Moskva papi eest. Käidi Poolas, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Itaalias ja Vietnamis, lõputust Venemaast rääkimata. Pärast taasiseseisvumist on reise vähemaks jäänud, kuid ikkagi on ära käidud Kanadas, Belgias, Saksamaal, Soomes, Poolas, Rootsis, Lätis ja Leedus.