14.mail toimus ajaloolises Põltsamaa lossis Eesti Mõisakoolide Ühenduse seminar, mis tõi kokku ligi nelikümmend mõisatega seotud eestvedajat ja eksperti. Kohtumisel olid esindatud nii mõisakoolide juhid kui suviste „Unustatud mõisad 2026“ külastuspäevade korraldajad üle Eesti. Päeva jooksul räägiti mitmetel erinevatel teemadel:
Regionaalareng ja hariduspoliitika uuringute peeglis
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja asemel tegi teemakohase ülevaate Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees ja Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) koordinaator Tõnu Kiviloo. Oma ettekandes tugines ta Statistikaameti andmetele ning Üleriigilise planeeringu ÜRP2050 alusuuringutele, analüüsides koolivõrgu tulevikku ja lapsevanemate valikuid maapiirkondades elamisel.
Arutelu fookuses oli üldhariduse tasakaalustatud regionaalareng. Kiviloo rõhutas ÜRP2050 suuniseid, mis käsitlevad rahvastiku paiknemist, sündimuse trende ja lapsevanemate rolle otsustajatena elukoha ning kooli leidmisel. Probleemsete märksõnadena jäid kõlama kohalike omavalitsuste võimekus ja tulubaas, kodulähedane kool, kutsehariduse roll ning huvihariduse kättesaadavus, mis on otseselt seotud kogukondade elujõulisuse ja aateliste väärtushinnangutega.
Kriisivalmidus ja laiapõhjaline koostöö
Olulise uue teemana tutvustas Tõnu Kiviloo mälestise omaniku kriisijuhendit. See praktiline juhendmaterjal on koostatud selleks, et omanikud oleksid ettevalmistunud ja seeläbi oskaksid ootamatutes olukordades – olgu selleks loodusõnnetus, vandalism, vargus või sõjaline oht – tegutseda teadlikult ja vältida paanikat. See kõik aitab hoida meie asendamatut kultuuripärandit.
Mälestiste nimekirja korrastamine ja koostöö omanikega
Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub tutvustas ehituspärandi nimekirjade korrastamise protsessi, kus 2026. aastal on fookuses mõisapärand. Eesmärgiks on, et kultuurimälestiste nimekirjas oleks Eesti kultuuripärandi väärtuslikum osa, registrid oleksid korrastatud ja vastaksid tegelikkusele ja kultuurimälestiste piirid ning asukohad oleksid selged ja arusaadavad.
Mõisakoolide veebiplatvormi uuendamine
Seminaril keskenduti ka digitaalsele nähtavusele. Tõstamaa Keskkooli direktor Toomas Mitt ja Vääna Mõisakooli juht Madli Kopti tutvustasid Eesti Mõisakoolide ühenduse praegust kodulehte www.moisakoolid.ee ning algatasid diskussiooni selle uuendamiseks. Osalejatelt koguti esmast sisendit, et mõista, millist sisu ja funktsionaalsust ootavad peamised sihtrühmad – olgu nendeks reisikorraldajad, haridustöötajad või ajaloohuvilised. Uuenenud veeb peaks pakkuma mugavamat haldust ning olema kutsuvamaks väravaks Eesti mõisakoolide maailma, kajastades nii ajalugu kui ka tänapäevaseid tegevusi.
„Unustatud mõisad 2026“ – külastaja teekond ja rahulolu
Eelseisva külastusmängu „Unustatud mõisad 2026“ teabetunnis oli fookuses külastaja rahulolu ehk külastajateekonna planeerimine ja esitlus. Olulise punktina toodi välja vastuvõtja professionaalsus ja giidide roll mälestusväärse elamuse loomisel. Külastaja rahulolu tagamiseks peeti tähtsaks terviklikku teenust.
Tänavune külastusmäng on eriline selle poolest, et osalemas on 34 asutust ja lisaks mõisatele ka mitmed kirikud ning tööstuspärandi objektid, näiteks Tootsi turbamuuseum ja Järvakandi klaasimuuseum. Selleks, et kõik sihtkohad oleksid laiemalt nähtavad, arutati turundusstrateegiaid ja NAVICUP mobiilirakenduse võimalusi.
Positiivses õhkkonnas möödunud seminar kinnitas, et Eesti mõisad, kirikud ja tööstuspärandi objektid on valmis pakkuma nii kvaliteetset külastuskogemust kui meeldejäävaid kultuurielamusi.
Tänavuse mõisamängu peamõisaks on Põltsamaa loss. Lisaks osalevad Põltsamaa vallast suvises mõisamängus Adavere, Pajusi ja Puurmani mõisad, Jõgevamaalt veel Palamuse kirik ja Torma mõis.
Külastusmängu „Unustatud mõisad 2026“ osalevad ajaloolised hooned ootavad huvilisi 04.-05. juulil, 18.-19. juulil ja 08. augustil, mil kell 10-18 toimuvad igal täistunni giidiga tuurid.
Raina Rumvolt
Põltsamaa Muuseumi pedagoog/giid
