Põltsaaa muuseumi eksponaatide hulgas on põnevaid leide nii lossist kui kogu Põltsamaa piirkonnast. Mõni ese on muuseumiga olnud selle algusaegadest saati, teised aga jõudnud kogusse aja jooksul, peamiselt läbi heade annetajate ja kodu-uurijate. TOP5 Põltsamaa muuseumi eksponaati on:
Nurgakonsool “Põltsamaa suudlus”
Põltsamaa esimene kirik asus jõe vasakkaldal, siinset preestrit Eggehardi on mainitud juba 1234. a. 1600. aastal Poola–Rootsi sõjas rüüstati Põltsamaa ja hävitati kirik. Kirikust on väga vähe teada, arvata võib, et ta täitis kaitseehituse funktsiooni, sest muidu poleks teda ehk täielikult purustatud. 1960. aastatel leiti vanalt kirikuasemelt kohalikust paest tehtud nurgakonsool, mille esiküljel on reljeef kahe ühtesulanud peaga. Arvatakse, et tegu võiks olla meestega – Jeesuse ja Juudaga. Nii nimetatakse muuseumi väärikaimat eksponaati Juuda suudluseks. Palju romantilisem on aga leida parempoolsel peal naiselikke näojooni ja seetõttu on levinud legend Põltsamaa suudlusest.
Põltsamaa portselan
Põltsamaa lossiomanik Woldemar Johann von Lauw rajas 18. sajandil mitmeid manufaktuure, millest eksootilisim oli 1782. aastal asutatud portselanimanufaktuur. Selles lossihoovis asunud töökojas töötas 6 sakslasest meistrit ja 3 eestlast. Portselanimanufaktuuri sinivalgeks võõbatud tooted leidsid üldist tunnustust, kuid nad ei suutnud tasuda suuri käituskulusid ja tootmine kestis vaid 18. sajandi lõpuni. Põltsamaa portselan on haruldane. 1970. aastatel läbiviidud arheoloogilistel väljakaevamistel leitud portselanesemed asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja ka Põltsamaa Muuseumis.
Kuldmünt
20. mail 1997 leiti Põltsamaa lähedalt Kuningamäelt haruldane kuldmünt, mis on ilmselt vermitud Austrias paiknenud Montforti krahvkonnas krahv Guilelmus (Wilhelm) IX poolt, kes valitses aastail 1493-1518. Tegemist on Prantsuse tolleaegse populaarse kuldmündisordi ecu d´or au soleil jäljendusega, mis keskaegsel Liivimaal kandis Sonnenkrone nimetust. Münt kuulub Ajaloo Instituudi kogusse.
Karjapasun
Põltsamaa esimene muuseum asus lossis ja hävis sõjatules koos kiriku ja lossiga. Muuseumi üheks uhkemaks eksponaadiks oli kasetohust karjapasun. 1940. aastal laenati karjapasun pritsimajas mängitava näitemängu tarvis välja, kuid unustati hiljem tagasi tuua. 14. juulil 1941 põlesid loss ja kirik ning suur osa Põltsamaa linnast. Õnneks jäi pritsimaja sõjatulest suuresti puutumata ja tänu sellele säilis ka karjapasun. Pärast sõda tundis üks ajaloohuviline elektrimees pritsimajas muude esemete hulgas ära kunagise muuseumieksponaadi ja võttis selle oma valdusesse. 1992. a andis ta karjapasuna üle Heino Joosti Kodulootaresse. 1997 sai u 150-aastane unikaalne karjapasun Umbusist tagasi oma väärika koha teiste Põltsamaa muuseumi eksponaatide seas.
Harmoonium Woodstock Canada
Harmooniumi ostis Evald Põldmaa lehekuulutuse peale Mullavere külast. Väga halvas seisukorras muusikariist maksis 500 rubla. Arvatavasti oli väärikat harmooniumi kasutatud aastakümnete eest palvetundides. Sõja ajal oli pill täiesti ära lõhutud, hiljem taas kokku pandud ja paksu pruuni värviga üle värvitud. Evald Põldmaa pani harmooniumi taas kõlama, eemaldas pruuni värvi ja peitsis pilli üle. Praegu on harmoonium Põltsamaa Muuseumi silmatera, sest ta ju lausa nõuab, et temal mängitaks. Muuseumis on sellel pillil kõlanud nii raskemaid kui ka kergemaid palu.
